Küpsetised lihavõteteks

Madli Meitern 

Ülemaailma tähistatakse kevadeti värvilisi ja mänglevaid lihavõtteid ehk munapühi nii ka Eestis.  Lihavõtted on liikuv püha, mida tähistatakse seitse nädalat pärast vastlapäeva. Lihavõtete ehk munapühade, ülestõusmispühade, kiigepühade või kevadpühadega lõppeb vastlapäeval alanud paastuaeg. Eestlaste jaoks pole munapühad ainult religioosne tähtpäev, vaid pigem kevade tervitus. Siis võib taas süüa liha ja rõõmustada looduse tärkamise ning ees ootava soojema ja valgema aja üle.

Eestlaste paljud toidud on tulnud Vene köögist, nii ka pasha ja kulitš. Neid valmistatakse vaid kord aastas lihavõteteks.

Täpsemalt rääkides tuleneb Pasha söömise ja valmistamise komme usutraditsioonidest. Vastlapäeval alanud paastuajal ei tohtinud inimesed 40 päeva enne ülestõusmispühi süüa liha, piima ega mune. Paast lõppes kannatusenädala laupäeva öösel vastu pühapäeva. Sellest hetkest võis süüa, mida hing ihkas. Nii võid, kohupiima kui mune kogunes vanasti kuuga sahvritäis. Sellest tulenes ka komme süüa munadest, koorest, võist ja kohupiimast valmistatud rammusat maiust -pashat.

Traditsiooniline pasha tehakse võimalusel puidust vormi, mis tuleneb ajaloolistest traditsioonidest. Tihti on vormi lõigatud rist, lilled või tähed.

Teise lihavõttetoiduna valmistatakse paljudes peredes kulitšit. Kulitš ehk lihavõttesai on Vene ja Ukraina köögist pärit magus sai, mida küpsetatakse spetsiaalses vormis.  Taigen on rikkalik ja sisaldab rohkelt lisandeid- rosinaid, mandleid, sukaadi. Pealt on sai kaunistatud glasuuriga. Tänasel päeval võib muuta traditsioonilise toote huvitavamaks ning tervislikumaks lisades taignale hoopis kuivatatud juurvilju.  Juurviljad annavad tootele  värvilisema ja lõbusama välimuse ning mahlasema sisu.  Rikkaliku koostisega kulitš säilib pehmena vähemalt nädala või isegi kauem.

Sooje ja maitsvaid lihavõtteid!